Vedeliktermomeetrid
Kraadiklaas e.klaastermomeeter e.vedeliktermomeeter
Meteoroloogias kasutatakse enamasti vedliktermomeetreid, mis koosnevad vedelikuga täidetud reservuaarist, sellega ühendatud kapillaartorust ja skaalast.
Vedeliktermomeetrites me jälgime termomeetri täitevedeliku ruumala muutusi, mis on tingitud temperatuuri muutustest.
Igale täitevedeliku tasemele termomeetri kapillaaris vastab kindel termomeetri temperatuur.
Täitevedeliku valikul tuleb silmas pidada,et see paisuks küllalt laias temperatuuri-vahemikus ühtlaselt, et selle tahkumispunkt oleks madal ja keemispunkt kõrgel.
Sobivam vedelik kõrgemate temperatuuride mõõtmiseks on elavhõbe (-38°C;350°C) ning madalamatele piiritus (-117°C; 78°C) või toluool (-95°C; 110°C).
Vedeliktermomeetrites me jälgime termomeetri täitevedeliku ruumala muutusi, mis on tingitud temperatuuri muutustest.
Igale täitevedeliku tasemele termomeetri kapillaaris vastab kindel termomeetri temperatuur.
Täitevedeliku valikul tuleb silmas pidada,et see paisuks küllalt laias temperatuuri-vahemikus ühtlaselt, et selle tahkumispunkt oleks madal ja keemispunkt kõrgel.
Sobivam vedelik kõrgemate temperatuuride mõõtmiseks on elavhõbe (-38°C;350°C) ning madalamatele piiritus (-117°C; 78°C) või toluool (-95°C; 110°C).
Miinimum ja maksimumtermomeetrid
Äärmustemperatuuride mõõtmiseks kahe vaatlusaja vahel kasutatakse termomeetreid, mis säilitavad pärast seadistamist esinenud miinimum- või maksimumnäidu, neid kutsutakse vastavalt miinimum(piiritus)- ja maksimum(elavhõbe)termomeetriteks.
Näide. Termomeetrid meteoroloogilises onnis
1. Tähtajalist ehk vaatlushetke temperatuuri mõõdetakse elavhõbetermomeetriga, skaala vähim jaotus 0,2°C.
2. Maksimaalse temperatuuri mõõtmiseks on kasutusel meteoroloogiline maksimumtermomeeter (elavhõbedaga), skaala vähim jaotus 0,5°C.
3. Minimaalse temperatuuri mõõtmiseks on kasutusel meteoroloogiline miinimumtermomeeter (piiritusega), skaala vähim jaotus 0,5°C.