Temperatuuri skaalad
Toatermomeeter R, C, F skaalaga
1. Rahvusvaheline praktiline temperatuuriskaala ehk Celsiuse skaala
2. Fahrenheit`i skaala
3. Reaumur`i skaala
4. Absoluutne termodünaamiline temperatuuriskaala ehk Kelvini skaala
1. Rahvusvaheline praktiline temperatuuriskaala ehk Celsiuse skaala
Käesoleval ajal kasutatakse meteoroloogias temperatuuri
mõõtmisel rahvusvahelist praktilist temperatuuriskaalat.
See skaala on saadud A.Celsius´e poolt aastal 1742 kasutusele võetud temperatuuri skaala laiendamise teel.
Celsius võttis jää sulamise temperatuuri üheks oma skaala kindlaks punktiks (nn. reeperpunktiks) ja vee keemistemperatuuri normaalsel õhurõhul teiseks.
Nende punktide vahekauguse jagas ta 100 võrseks osaks omistades jää sulamispunktile temperatuuri 0°C ja vee keemispunktile 100°C.
Rahvusvahelise praktilise temperatuuriskaala saamiseks on võetud juurde lisa-reeperpunkte nii 0°C- st madalamas kui ka 100°C- st kõrgemas temperatuuri piirkonnas. Kokku on rahvusvahelises praktilises temperatuuriskaalas 12 reeperpunkti.
Rahvusvahelises praktilises temperatuuriskaalas mõõdetud temperatuuri mõõtühikut tähistakse °C.
2. Fahrenheit`i skaala
Ameerika Ühendriikides ja veel mõnedes maades kasutatakse igapäevases elus temperatuuri mõõtmisel skaalat, mis võeti kasutusele 1715 aastal G.D.Fahrenheit´i poolt.
Fahrenheit´i skaala 0-punktiks valiti lume ja ammooniumkloriidi segu temperatuur ja 100°F-ks inimese normaalne kehatemperatuur.
Jää sulamistemperatuur on Fahrenheit´i skaalas 32°F ja vee keemistemperatuur 212°F.
Fahrenheit´i skaalas mõõdetud temperatuuri näitava arvu järel märgitakse ˚F. Ümberarvutamiseks kasutame seost:
t ˚C = ( t °F - 32 ) 5 / 9
3. Reaumur`i skaala
Eestis on varemalt (enne 1940.aastat) kasutatud ka Reaumur [reomü:r] skaalat, milles jää sulamispunkti ja vee keemispunkti vahemaa oli jaotatud 80 võrdseks osaks nn.
Reaumur´i kraadiks (tähis ˚R). Reaumur´i skaalas mõõdetud temperatuuride mõõtarvud on väiksemad, mistõttu enne 1940 ilmunud kirjanduse kasutamisel tuleb alati jälgida, millist skaalat on kasutatud ja vajadusel Reaumur´i temperatuurid ümber arvutada, lähtudes seosest
1˚R = 1,25˚C.
2. Fahrenheit`i skaala
3. Reaumur`i skaala
4. Absoluutne termodünaamiline temperatuuriskaala ehk Kelvini skaala
1. Rahvusvaheline praktiline temperatuuriskaala ehk Celsiuse skaala
Käesoleval ajal kasutatakse meteoroloogias temperatuuri
mõõtmisel rahvusvahelist praktilist temperatuuriskaalat.
See skaala on saadud A.Celsius´e poolt aastal 1742 kasutusele võetud temperatuuri skaala laiendamise teel.
Celsius võttis jää sulamise temperatuuri üheks oma skaala kindlaks punktiks (nn. reeperpunktiks) ja vee keemistemperatuuri normaalsel õhurõhul teiseks.
Nende punktide vahekauguse jagas ta 100 võrseks osaks omistades jää sulamispunktile temperatuuri 0°C ja vee keemispunktile 100°C.
Rahvusvahelise praktilise temperatuuriskaala saamiseks on võetud juurde lisa-reeperpunkte nii 0°C- st madalamas kui ka 100°C- st kõrgemas temperatuuri piirkonnas. Kokku on rahvusvahelises praktilises temperatuuriskaalas 12 reeperpunkti.
Rahvusvahelises praktilises temperatuuriskaalas mõõdetud temperatuuri mõõtühikut tähistakse °C.
2. Fahrenheit`i skaala
Ameerika Ühendriikides ja veel mõnedes maades kasutatakse igapäevases elus temperatuuri mõõtmisel skaalat, mis võeti kasutusele 1715 aastal G.D.Fahrenheit´i poolt.
Fahrenheit´i skaala 0-punktiks valiti lume ja ammooniumkloriidi segu temperatuur ja 100°F-ks inimese normaalne kehatemperatuur.
Jää sulamistemperatuur on Fahrenheit´i skaalas 32°F ja vee keemistemperatuur 212°F.
Fahrenheit´i skaalas mõõdetud temperatuuri näitava arvu järel märgitakse ˚F. Ümberarvutamiseks kasutame seost:
t ˚C = ( t °F - 32 ) 5 / 9
3. Reaumur`i skaala
Eestis on varemalt (enne 1940.aastat) kasutatud ka Reaumur [reomü:r] skaalat, milles jää sulamispunkti ja vee keemispunkti vahemaa oli jaotatud 80 võrdseks osaks nn.
Reaumur´i kraadiks (tähis ˚R). Reaumur´i skaalas mõõdetud temperatuuride mõõtarvud on väiksemad, mistõttu enne 1940 ilmunud kirjanduse kasutamisel tuleb alati jälgida, millist skaalat on kasutatud ja vajadusel Reaumur´i temperatuurid ümber arvutada, lähtudes seosest
1˚R = 1,25˚C.
4. Absoluutne termodünaamiline temperatuuriskaala ehk Kelvin`i skaala
Teadusuuringutes kasutatakse absoluutset termodünaamilist temperatuuriskaalat -Kelvini skaalat, mille võttis kasutusele 1851.aastal inglise füüsik William Thomson
(lord Kelvin).
Skaala aluseks on võetud absoluutne nullpunkt -273,15°C ning vee kolmikpunkt (kus jää, vesi ja veeaur on omavahel tasakaalus), mille temperatuur on 273,16 K.
Absoluutse skaala põhiühik on kelvin K, see on temperatuuriühik, mis võrdub 1/273,16 osaga vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist.
Nagu näha definitsioonist on kelvini suurus valitud nii, et ta oleks võrdne Celsiuse skaala kraadiga 1K=1°C.
Absoluutse skaala järgi võib temperatuur olla vaid positiivne ning temperatuuril ei ole
ülemist piiri, alampiiriks on on aga absoluutne null -273,15°C
Teadusuuringutes kasutatakse absoluutset termodünaamilist temperatuuriskaalat -Kelvini skaalat, mille võttis kasutusele 1851.aastal inglise füüsik William Thomson
(lord Kelvin).
Skaala aluseks on võetud absoluutne nullpunkt -273,15°C ning vee kolmikpunkt (kus jää, vesi ja veeaur on omavahel tasakaalus), mille temperatuur on 273,16 K.
Absoluutse skaala põhiühik on kelvin K, see on temperatuuriühik, mis võrdub 1/273,16 osaga vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist.
Nagu näha definitsioonist on kelvini suurus valitud nii, et ta oleks võrdne Celsiuse skaala kraadiga 1K=1°C.
Absoluutse skaala järgi võib temperatuur olla vaid positiivne ning temperatuuril ei ole
ülemist piiri, alampiiriks on on aga absoluutne null -273,15°C