Temperatuuri mõõtmine
Rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt mõõdetakse meteoroloogias temperatuurid kümnendiku kraadi täpsusega 0,1 °C. Termomeetritel, millede skaalal pole kümnendikke kantud tuleb kraadi kümnendikud hinnata ligikaudselt silma järgi. Kümnendikud tuleb alati lugemis näidata (kui näiteks termomeeter näitab täpselt 17 kraadi, tuleb see kirja panna nii t = 17,0°C).
1. Õhutemperatuur ehk lihtsalt temperatuur
Tartu-Tõravere Meteoroloogiajaam. Foto www.emhi.ee
Õhutempetatuuri all mõistetakse ilmateadetes ja ilmaülevaadetes temperatuuri, mis on mõõdetud tasasel loodusliku rohukattega väljakul paiknevas spetsiaalses kõikides suundades õhku vabalt läbi laskvas onnis.
- Onn peab asetsema maapinnast nii kõrgel, et onnis oleva termomeetri kõrgus maapinnast oleks täpselt 2m.
- Onn peab olema valget värvi, et soojenemine Päikese kiirtest oleks minimaalne.
- Vaatlusväljak peab olema tuultele avatud kõikidest suundadest.
- Kui temperatuur on mõõdetud kuidagi teisiti tuleb see alati juurde märkida.
- Onn peab asetsema maapinnast nii kõrgel, et onnis oleva termomeetri kõrgus maapinnast oleks täpselt 2m.
- Onn peab olema valget värvi, et soojenemine Päikese kiirtest oleks minimaalne.
- Vaatlusväljak peab olema tuultele avatud kõikidest suundadest.
- Kui temperatuur on mõõdetud kuidagi teisiti tuleb see alati juurde märkida.
2. Temperatuur maapinnal ehk maapinnatemperatuur
Mullatermomeetrid. Foto Plangarden
Temperatuur maapinnal ehk maapinnatemperatuuri mõõdetakse taimkatteta pinnal.
Selleks on meteoroloogiaväljakul maalapp mõõtmetega 6 x 4 m, mis kevadel läbi kaevatakse ja mille pealispinda pidevalt rehaga kobestatakse vältimaks umbrohu teket.
Vaatleja ei tohi kogu vaatlusperioodi jooksul väljakule astuda, vältimaks mulla kunstlikku tihendamist.
Sellele väljakule asetatakse maapinna termomeetrid. Nad peavad olema horisontaalselt, poolest saadik mullas ja neid tuleb lugeda nii, et vaatleja enne lugemi võtmist neid ei puuduta.
Selleks on meteoroloogiaväljakul maalapp mõõtmetega 6 x 4 m, mis kevadel läbi kaevatakse ja mille pealispinda pidevalt rehaga kobestatakse vältimaks umbrohu teket.
Vaatleja ei tohi kogu vaatlusperioodi jooksul väljakule astuda, vältimaks mulla kunstlikku tihendamist.
Sellele väljakule asetatakse maapinna termomeetrid. Nad peavad olema horisontaalselt, poolest saadik mullas ja neid tuleb lugeda nii, et vaatleja enne lugemi võtmist neid ei puuduta.
3. Mulla sügavuses temperatuuri mõõtmine
Argometeoroloogia laboratoorne töö EMÜ õppehoone juures asuval vaatlusväljakul. Foto A.Karolini erakogust
Temperatuuri mõõdetakse ka maa sees. Seda tehakse 5, 10, 15 ja 20 cm sügavusel mullas taimkatteta pinna all.
Selleks kasutatakse spetsiaaltermomeetreid, mis asetatakse maasse kevadel peale pinnase sulamist ja võetakse ära sügisel enne maa külmumist. Aastaringselt mõõdetakse pinnase temperatuuri loodusliku rohukattega pinna all 20, 40, 60, 80, 120, 160, 240 ja 320 cm sügavusel.
Maasse paigutatakse kaitsetorud, milledes puitvarraste otsas ripuvad spetsiaalsed sügavustermomeetrid, mis vaatluse hetkeks tõstetakse maapinnale. Termomeetrite läheduses ei tohi maapinda ega lund tallata.
Vaatleja peab termomeetritele lähenema termomeetrite rivi kõrvale ehitatud purret mööda.
Selleks kasutatakse spetsiaaltermomeetreid, mis asetatakse maasse kevadel peale pinnase sulamist ja võetakse ära sügisel enne maa külmumist. Aastaringselt mõõdetakse pinnase temperatuuri loodusliku rohukattega pinna all 20, 40, 60, 80, 120, 160, 240 ja 320 cm sügavusel.
Maasse paigutatakse kaitsetorud, milledes puitvarraste otsas ripuvad spetsiaalsed sügavustermomeetrid, mis vaatluse hetkeks tõstetakse maapinnale. Termomeetrite läheduses ei tohi maapinda ega lund tallata.
Vaatleja peab termomeetritele lähenema termomeetrite rivi kõrvale ehitatud purret mööda.
4. Temperatuuri mõõtmine haritavas maas
* Digitaalsed sondtermomeeter
Temperatuuri mõõtmine haritavas maas toimub sondtermomeetrite abil.
Enamasti kasutatakse neis tundliku elemendina pooljuht termotakistit ehk termistori, mille takistus sõltub temperatuurist.
Termistor on asetatud kaitse alla sondi tippu.
Sondile on kantud sügavuste skaala, mille alguspunkt on termistori kohal.
Mõõtmiseks surutakse sond vajalikule sügavusele maasse ja oodatakse mõned minutid (ooteaeg antakse mõõteriista instruktsioonis).
Riist mõõdab tegelikult termistori takistust.
Kaliibrimisel on leitud igale takistuse väärtusele vastav temperatuur, mis on kantud mõõteriista skaalale. Soojusliku olukorra hindamiseks põllus, heinamaas või mõnes muus pinnases tuleks sondtermomeetriga mõõta temperatuuri ühel kindlal sügavusel (näiteks 10 cm sügavusel) mitmes erinevas põllu- või heinamaa osas ning arvutada keskmine.
* Digitaalsed sondtermomeetrid
Enamasti kasutatakse neis tundliku elemendina pooljuht termotakistit ehk termistori, mille takistus sõltub temperatuurist.
Termistor on asetatud kaitse alla sondi tippu.
Sondile on kantud sügavuste skaala, mille alguspunkt on termistori kohal.
Mõõtmiseks surutakse sond vajalikule sügavusele maasse ja oodatakse mõned minutid (ooteaeg antakse mõõteriista instruktsioonis).
Riist mõõdab tegelikult termistori takistust.
Kaliibrimisel on leitud igale takistuse väärtusele vastav temperatuur, mis on kantud mõõteriista skaalale. Soojusliku olukorra hindamiseks põllus, heinamaas või mõnes muus pinnases tuleks sondtermomeetriga mõõta temperatuuri ühel kindlal sügavusel (näiteks 10 cm sügavusel) mitmes erinevas põllu- või heinamaa osas ning arvutada keskmine.
* Digitaalsed sondtermomeetrid
5. Temperatuuri mõõtmine lume all.
Talvine vaatlusväljak. Foto www.emhi.ee
Talvituvate kultuuride (näit. talivilja oraste, mitmeaastaste heintaimede, aedmaasika istanduste) elutegevus talvel sõltub oluliselt temperatuurist lume all.
Temperatuuri lume all on võimalik teatud võtetega kujundada.
Võtete rakendamiseks on vaja teada temperatuuri taimi ümbritsevas keskkonnas ilma, et lumekatet taimede kohal rikutaks.
Selleks kasutatakse distantstermomeetreid.
Komplekt koosneb mõõtepuldist ja anduritest, milleks on enamasti termotakistid, mis on varustatud ühendusjuhtmete ja pistikutega.
Andurid paigutatakse kohtadesse, millistes soovitakse temperatuuri mõõta juba sügisel enne lume tulekut.
Andurist viiakse ühendusjuhe (samal sügavusel, millisel asub andur) vähemalt 1,5 m eemale ja kinnitatakse maasse löödud vaia külge nii, et juhtme otsas olev pistik jääks lumest välja.
Talvel vaatleja ühendab mõõtepuldi pistikuga ja mõõdab temperatuuri.
Tavaliselt on ühe mõõtepuldi komplektis 10 või enam andurit.
Distantstermomeetri andureid on võimalik kasutada ka kartulikuhjade või juurviljakuhjade temperatuuri jälgimiseks talve jooksul.
Temperatuuri lume all on võimalik teatud võtetega kujundada.
Võtete rakendamiseks on vaja teada temperatuuri taimi ümbritsevas keskkonnas ilma, et lumekatet taimede kohal rikutaks.
Selleks kasutatakse distantstermomeetreid.
Komplekt koosneb mõõtepuldist ja anduritest, milleks on enamasti termotakistid, mis on varustatud ühendusjuhtmete ja pistikutega.
Andurid paigutatakse kohtadesse, millistes soovitakse temperatuuri mõõta juba sügisel enne lume tulekut.
Andurist viiakse ühendusjuhe (samal sügavusel, millisel asub andur) vähemalt 1,5 m eemale ja kinnitatakse maasse löödud vaia külge nii, et juhtme otsas olev pistik jääks lumest välja.
Talvel vaatleja ühendab mõõtepuldi pistikuga ja mõõdab temperatuuri.
Tavaliselt on ühe mõõtepuldi komplektis 10 või enam andurit.
Distantstermomeetri andureid on võimalik kasutada ka kartulikuhjade või juurviljakuhjade temperatuuri jälgimiseks talve jooksul.